Pusk

Nämä ßanat pidäü tiediä

Oma randa: mua, muakunda, taèavalda, randa, rajona, paikka, kohta, ümbärüß, külä, œola, hutora, kirikkö, àasouña, ßkola, bibìotekka, boìniààa, maidozavoda, leibäzavoda, pekarña,stolouvoi; meààä, ßuo, peldo, kündömua, progona, niitoß, puusta, loga,heinikkö, loèo, gora, alova paikka, kuiva paikka, jogi, pìossa, madalikko, ruuààa, järvi, bruudu;

 
Pusk

Ilmanrannat: pohjaranda (viluranda), lämminranda, laßkuranda, nouèuranda;

 
Pusk

Rahvaß: hengi, ristikanèa, mieß, naine, eläjä, küläläne, linnalane;
karielane, veniäläne, ßuomalane, ßveda, vessi, me®a, àuudi, vepsä, liivi, voòa, lüüdiläne, litva, tattari;
pagolane, pappilisto, keühälisto, hresjiänä;

 
Pusk

Historjaßta: vuoèißada (100 v.), tiedo, voina, voinaiga, tora, krieposti (linna), dogovora, nualoga, viero (pruavoslaunoi, ìuteranskoi), nälgävuoèi, moru; Jumala, Jevangeli, molitvennikka;

 
Pusk

Azießanat: eliä, elauttua, ßäilüttiä, ßäilüö, unahtua, kirjuttuaàie, alottua, alottuaàie, avata, ßalvata, kieldiä, noßtua (nualogat), rissittiä, bluaslovie, pakota (bluaslovenjua), eistüö, kiskuo, uidie pagoh, jiähä (kellä käzih), priimie, laßkie (juuret), kumarduaàie, kiändiä (kumbazeh kieleh), külviä, kaèvattua, püvdiä, virrata.

 

 
To back To home Exit